MARILIIS ANGER  

  21. november 2016  

+1

elustiil     pere

Oleme nüüdseks kaks nädalat harjunud oma pisikese imega ja saanud olla uhked vanemad ning see kõik tundub jätkuvalt uskumatu - ta on nii pisike ja nii ideaalne

Sünnitus läks hästi. Ma ausalt arvasin ja ootasin ning kartsin, et see on midagi hullemat, sest kõik ümberringi rääkisid kui raske ja kui valus see kõik on. Võibolla mul siis lihtsalt vedas ja pääsesin kergelt? 
Laupäeva õhtul poole kuue paiku eemaldus limakork ja siis ma mõtlesin, et igaksjuhuks teen oma viimased toimetused ära - käisin duši all ning panin veel viimased asjad kotti. Umbes 9 paiku saabusid valud ning koheselt 5-7 minutiste vahedega. Kuna mul pole kordagi libakaid ega muid valusid olnud, siis polnud ma ka kindel, et kas need on ikka need õiged valud. Peale mõne tunni möödumist ja valude jätkumist olin ma kindel, et need ikka on need õiged valud. Võrreldes kella üheksaste valudega olid need selleks ajaks pisut tugevamaks läinud, aga jätkuvalt ei midagi hullu. Siis ma ei suutnud otsustada, et millal haiglasse minna, sest liiga vara pole mõtet ka kohal olla ja sama hästi võin ma ju kodus ka valutada. Alguses mõtlesin, et 3 on kena kellaaeg, aga siis sai kell juba kolm läbi natuke ja mõtlesin, et no okei, ju 4st lähme. Samamoodi läks ka see kell 4 mööda ja lõpuks kell 5 ma otsustasin, et nüüd on küll õige aeg minna. Pikali olles olid käisid valud jätkuvalt 5-7 minutiste vahedega, aga valu pikkus oli muutunud pikemaks, kuid siiski ei midagi hullu. Tõusin püsti, et riidesse panna ja valud hakkasid koheselt käima väga tihedalt ning tänu sellele ma panin ennast lõpuks pool tundi riidesse :D Poole 6 paiku jõudsime lõpuks haiglasse ja siis olid valud juba pisut valusamaks läinud. Ma olin suht kindel, et avatust on mingi 4cm alles ja nüüd alles hakkab see õige valutamine pihta. Ämmaemand (kes juhuslikult oli täpselt see sama ÄE, kelle juures ma terve raseduse käisin) kontrollis mind üle ja ütles, et oi, pea juba siin ja täisavatus. Peale seda läksime sünnituspalatisse, kus sain natuke valutada järi peal ja siis hakkasid mõne hetke pärast ka juba pressi moodi asjad ilmnema. Panin end voodisse pikali ja koheselt tulid lõpuks ka veed ära. Veel mõni valuhoog ja ämmaemand küsis, et kas ma tahan pressida - 2-3 pressi ja käest ta oligi ning uhke isa lõikas nabanööri läbi Valude ilmnemisest lapse rinnale panekuga läks 9 tundi

06.11.16 kell 06.16 saime kätte oma 3910g ja 51cm armastust. Sünnihinne 9/10 ning ÄE ja lastearst naerdes ütlesid, et võiks lausa 10/10 panna, aga äkki ma lähen siis liiga tähtsaks :D Arst/günekoloog jõudis täpselt siis haigla ukse taha kui mina sain sünnitatud ning läks siis sama targalt koju tagasi :D Peale sünnitust tehti mulle ka mõned ilupisted, mis ei teinud ka (hiljem) valu ja mu esimene mõte peale sünnitust oli, et võib veel sünnitada küll :D Nii, et kel sünnitus veel ees, siis pole see nii hirmus valus midagi

rasedus, pregnancy, sünnitamine, giving birth

   

6 KOMMENTAARI